Tegemist on vabaharidusega,s.t inimene ise otsustab,kas läheb edasi õppima või mitte ,see on vabatahtlik tegevus,ettevõtmine. Täiskasvanu võib ennast täiendada, et avardada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Täiskasvanuharidus on kui koolitusprotsess, mida viiakse läbi täiskasvanu eripärasid arvestades, meile iseloomulikul moel. Haridus on neile õppija kui isiksuse arendamiseks. Täiskasvanute haridust viivad läbi erinevad institutsioonid,et saavutada oodatuid hariduslikke eesmärke. Õpitakse edasi kutsekeskustes, kõrgkoolides ja käiakse erinevatel koolitustel.
Haridus-ja Teadusministeeriumi seletuse järgi on täiskasvanuharidus on täiskasvanud elanikkonna terviklik organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis.
Statistikast järeldub,et täiskasvanud on järjest enam õppima hakanud,et end pidevalt täiendada, olla asjakohane tänapäeva globaliseeruvas infoühiskonnas. Inimene suudab uued väljakutsed vastu võtta, kui ta on valmis igapäevaselt ja läbi kogu elu omandama uusi teadmisi, oskusi, kogemusi ja kasutama neid tõhusalt nii iseenda kui ümbritseva keskkonna arendamiseks.Muutuvas maailmas toimetulek eeldab elukestvat õppimist, mille üks ja oluline osa on koos ühiskonna muutumisega muutuv täiskasvanuharidus.
Aga mõni siiski loobub edasisest õppimisest,sest tema teele on sattunud takistused,mis segavad õppimkist.Õppimist takistavad tegurid saab jaotada kahte suurde gruppi: inimese hoiakutest ja ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistused. Esimesel puhul võib inimest saata arusaam, et tal pole tarvis õppida, talle ei sobi õppimine (halvad mälestused koolist) või et ta on õppimiseks liiga vana. Teisel puhul ei pääse aga inimene näiteks koolitusele ligi, kuna see on kallis, toimub ebasobival ajal või liiga kaugel kodust.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment