Oma õpiharjumusi analüüsides satun ikka mõtlema, kui suure muutuse õppijana
olen ma läbi teinud võrreldes ajaga, mil ma õppisin alles üldhariduskoolis. Tol ajal
oli õpieesmärgiks ära lõpetada klass (või kool), kuid praegu sellele ajale tagasi
vaadates võin väita, et kogu mu õpitegevus oli tol ajal suures osas mõtestamata,
eesmärgistamata – minu enda jaoks polnud selge, miks ma õpin või mida tahan
üldse saavutada. Samuti ei teadnud ma siis midagi õppimise seaduspärasustest –
õppisin nagu ikka viimasel ööl enne eksamit....
Ma olen pisut “pikkade juhtmetega”. Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu
kiiresti, aga vajan aega selleks, et saadud informatsiooni töödelda ehk asjad läbi
mõelda.
Ma olen üsna kriitiline nii enda kui ka teiste inimeste mõtete suhtes ning
ma oman tavaliselt oma arvamust asjade suhtes, millega ma olen kuidagi seotud.
Samas ei ole ma siiski oma arvamuses väga jäärapäiselt kinni, vaid olen valmis seda
muutma, kui keegi või miski tõestab mulle , et ma eksin.
Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Üheks oma tugevaks küljeks õppijana
pean kindlasti sisemise motivatsiooni olemasolu, tahet õppida, sisemist vajadust
ennast pidevalt edasi arendada. Teiseks tugevuseks loen enda juures kohusetunnet.Nõrkadest külgedest võiks välja tuua ehk vähese püsivuse ja laiskuse.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment