aprilli kokkuvõte

Nagu põld, mis ei ole ilma harimata viljakas, ni iei tooda ka meie mõistus, ilma vaimutoitu saamata väärtuslikke vilju.
Seneca
Maailm meie ümber on täis pidevaid muutusi. Et edukalt hakkama saada, tuleb kärul püsimiseks ka midagi ette võtta. Minu areng tähendab ennast täiendada, teadmisi värskendada. Väga oluline on olnud loengu raames,et enesetäiendamine oleks teadlik ja teadmine, kuhu teel ollakse. Inimene õpib kogu elu ja nii ka siis mina. Õppimine täiskasvanueas loengu raames olen hakanud aru saama, et minu hariduskäik ei lõppenud keskkooli lõpetamisel, vaid jätkub aina edasi. Isegi kui ma poleks ülikooli astunud, oleks ikka mitteformaalselt õppinud,et päris uute teadmiste ja kogemuste ma poleks jäänud. Olen saanud teada, kuidas õppida õppima, kuidas kasutada erinevaid õppimismeetodeid ja miks on üldse oluline täiskasvanud haridussse kaasata, enda arendamine-maailm on pidevas muutumises ja peale tulevad uued teadmised, seepärast on vaja end pidevalt täiendada.

õppimine grupis

Me kõik oleme erinevad. Meil on erinevad eelistused ja õpistiilid. Mina olen avastanud,et ma olen pigem omaette nokitseja, kes ei naudi õppimist grupis, vaid eelistan privaatsust. Kuigi tõsi ta on,et grupis lahendades paraneb tehtud töö kvaliteet, sest töööle lisandub kontroll. Kord tuleb üks ülesandega toime, kord teine. Minule meeldib siiski üksi tööd teha nagu üksikule hundile, sest siis saan kirjutada ja teha niimoodi nagu heaks arvan, ei pea arvestama teiste arvamustega ja ootama teiste järgi, millal keegi oma ideedega lagedale tuleb. Aga kui ma juba tõepoolest pean osalema rühmatöös,siis olen pigem kuulaja rollis ja tavaliselt on juhtunud nõnda,et jään hoopis tahaplaanile. Ma pole vist eriti aktiivne kaasarääkija, osaleja.

õpiminapilt

Oma õpiharjumusi analüüsides satun ikka mõtlema, kui suure muutuse õppijana
olen ma läbi teinud võrreldes ajaga, mil ma õppisin alles üldhariduskoolis. Tol ajal
oli õpieesmärgiks ära lõpetada klass (või kool), kuid praegu sellele ajale tagasi
vaadates võin väita, et kogu mu õpitegevus oli tol ajal suures osas mõtestamata,
eesmärgistamata – minu enda jaoks polnud selge, miks ma õpin või mida tahan
üldse saavutada. Samuti ei teadnud ma siis midagi õppimise seaduspärasustest –
õppisin nagu ikka viimasel ööl enne eksamit....
Ma olen pisut “pikkade juhtmetega”. Ma mõtlen küll kiiresti ja võtan infot vastu
kiiresti, aga vajan aega selleks, et saadud informatsiooni töödelda ehk asjad läbi
mõelda.
Ma olen üsna kriitiline nii enda kui ka teiste inimeste mõtete suhtes ning
ma oman tavaliselt oma arvamust asjade suhtes, millega ma olen kuidagi seotud.
Samas ei ole ma siiski oma arvamuses väga jäärapäiselt kinni, vaid olen valmis seda
muutma, kui keegi või miski tõestab mulle , et ma eksin.
Minu tugevad ja nõrgad küljed õppijana? Üheks oma tugevaks küljeks õppijana
pean kindlasti sisemise motivatsiooni olemasolu, tahet õppida, sisemist vajadust
ennast pidevalt edasi arendada. Teiseks tugevuseks loen enda juures kohusetunnet.Nõrkadest külgedest võiks välja tuua ehk vähese püsivuse ja laiskuse.

täiskasvanuharidus

Tegemist on vabaharidusega,s.t inimene ise otsustab,kas läheb edasi õppima või mitte ,see on vabatahtlik tegevus,ettevõtmine. Täiskasvanu võib ennast täiendada, et avardada olemasolevaid teadmisi ja oskusi. Täiskasvanuharidus on kui koolitusprotsess, mida viiakse läbi täiskasvanu eripärasid arvestades, meile iseloomulikul moel. Haridus on neile õppija kui isiksuse arendamiseks. Täiskasvanute haridust viivad läbi erinevad institutsioonid,et saavutada oodatuid hariduslikke eesmärke. Õpitakse edasi kutsekeskustes, kõrgkoolides ja käiakse erinevatel koolitustel.
Haridus-ja Teadusministeeriumi seletuse järgi on täiskasvanuharidus on täiskasvanud elanikkonna terviklik organiseeritud õppetegevus, mis ei sõltu õppe sisust, tasemest või meetoditest, see võib asendada või olla jätkuks esmasele haridusele, mis omandatakse koolis, kolledžis või ülikoolis.
Statistikast järeldub,et täiskasvanud on järjest enam õppima hakanud,et end pidevalt täiendada, olla asjakohane tänapäeva globaliseeruvas infoühiskonnas. Inimene suudab uued väljakutsed vastu võtta, kui ta on valmis igapäevaselt ja läbi kogu elu omandama uusi teadmisi, oskusi, kogemusi ja kasutama neid tõhusalt nii iseenda kui ümbritseva keskkonna arendamiseks.Muutuvas maailmas toimetulek eeldab elukestvat õppimist, mille üks ja oluline osa on koos ühiskonna muutumisega muutuv täiskasvanuharidus.
Aga mõni siiski loobub edasisest õppimisest,sest tema teele on sattunud takistused,mis segavad õppimkist.Õppimist takistavad tegurid saab jaotada kahte suurde gruppi: inimese hoiakutest ja ümbritsevast keskkonnast tulenevad takistused. Esimesel puhul võib inimest saata arusaam, et tal pole tarvis õppida, talle ei sobi õppimine (halvad mälestused koolist) või et ta on õppimiseks liiga vana. Teisel puhul ei pääse aga inimene näiteks koolitusele ligi, kuna see on kallis, toimub ebasobival ajal või liiga kaugel kodust.